Üheksas aktsioon – „Rõõmsad koerad“

Kuupäev: 17. detsember
Asukoht: Vanalinn
Aktsioon: Jagasime origamisi, mille ühel pool oli joonistatud rõõmus koer ja teisel pool rõõmusõnum

17. detsembril, kui väljas oli 13 kraadi külma, sellest hoolimata said noored kino Sõpruse ees kokku ja läksid jagama origamisid, mis olid ühelt poolt rõõmsate värvidega värvitud ja teisel pool olid head soovid. Mõnel oli see esimene kord, kui ta võttis osa meie aktsioonidest, seega oli väike hirm nahas, aga sellest saadi peagi jagu, kui juba esimestel kordadel vastu rõõmsalt naeratati.

Maarja:

Aktsiooni alguses ootasin midagi väga meeliülendavalt positiivset. Seoses varem kuulduga. Väljas oli külm, aga mõnda aega suutsin temperatuuri trotsida. Tulin sinna siis oma 11 origamiga, mida ma hoolega joonistanud-värvinud olin, et ikka atratiivseks teha, et saajatel oleks toredam. Kui olime kokku saanud, siiis läksime liikvele ja suundusime Raekoja platsi suunas.
N.ö. algaja RÕÕMUJAGAJANA ei olnud seda julgust kohe võtta ja nii olidki mu esimesed "ohvrid" pisut vb mitte kõige kurvemad kaks sõbrannat. Neil oli kiire, aga naeratuse-rõõmu-origami vahetus leidis ikka aset ja paar sõna sai ka vahetatud. Lisaks sai veel sooja hüpatud Kõige Poodi kus üks müüja natuke norgus olekus midagi kudus. Oi kui hea tunne tekib sellest, kui lihtsa "koerakese" andmine võib kellegi näole nii laia naeratuse tuua.
Väga huvitav oli anda tükike rõõmu ühele välismaisele neiule, kes mulle algul eesti keeles vastas. Olin pisut nagu segaduses, aga seletasin, sooviga talle midagi mälestuseks anda, talle ilusasti ära kõik mis kirjas ja miks ma seda teen. Küsiti "palju maksab", see natuke solvas, aga ütlesin, et vaid naeratuse ja läksin edasi. Oma osa said veel kaks jõuluturu müüjat. Üks kellele ütlesin, et meie tegevus on vaid rõõmu ja naeratuste esile toomiseks, ütles, et ta tuju paranes üüratult ja vaatas oma säravate silmade ja hiiglamasuure naeratusega mulle otsa.
Pean üles tunnistama, et hoolimata sellest kui kvantiteedilt halb edu mind saatis oli inimeste tuju tõstmine väga lahe.Kõik kellele lähenema hakkasin särasid.

Jaanek:

Väljas juba tasapisi hämardas ja tööpäev oli pikk olnud kuid südametunnistus vedas siiski jagama origamisid. See ettevõtmine osutus palju tujutõstvamaks, kui ma oleks osanud oodata. Kui enne origamide jagamist väga jõulutunnet ei olnud, hakkas see tekkima tasapisi neid jagades. Paljud inimesed on siiski üllatavalt avameelsed ning julged ja rõõmsad. Kindaslti jagavad nemadki killukest head tuju inimestele kes vastu tulevad. Vähemasti üks vanaproua mulle seda lubas.

Ja nii vahvalt see aktsioon meil läkski. Kuigi meid ei olnud väga palju, vähemalt 200 inimest saime rõõmsamaks küll tehtud! J

Kaheksas aktsioon - "Rõõmuõhupallid"

Kuupäev: 11. juuni
Asukoht: Musumäelt Raekoja platsile
Aktsioon: jagasime rõõmsa sõnumiga ja nägudega õhupalle

11. juunil võis Musumäel näha rõõmsaid noori, kes puhusid heeliumiga õhupalle täis ning seejärel kirjutasid neile peale rõõmusõnumeid ja joonistasid naerunägusid. Seejärel suundudes Raekoja platsile ja jagades neid.


Rauno

Musumäe otsas puhusime heeliumiga õhupallid täis ja jagasime neid teel Raekoja platsile. Oli üks naljakas juhtum. Nägin üht lastekarja rohelistes turvavestides. Astusin kasvajataja poole ja küsisin, kas ma tohiksin jagada lastele õhupalle. Kasvataja oli üllatunud veidi, aga siiski nõus. Ma siis küsisin valjusti lastelt: "Kes tahab õhupalli?". Kõik karjusid läbisegi mina, mina, mina! Ja peale selle hakkasid kaks last omavahel vaidlema. Poiss ütles, et on minu sõber, teine karjus vastu "Eiiii, mina olen hoopis sinu sõber" ja nii see vaidlus jätkus veel mõnda aega. Aga peagi leppisid nad ära ja kõigil lastel oli tuju hea ning naerunägu peas!

Me täname AGA Eestit, kes meid toetas heeliumiga ning Tiimari Baltik AS ja Lunester OÜ-d, kes meid õhupallidega toetasid. SUURIMAD TÄNUD TEILE! Ilma TEIETA ei oleks saanud me sellist toredat akstiooni korraldada!

Seitsmes aktsioon - "Õitsevad lilled"

Kuupäev: 7. mai
Asukoht: Vanalinn, Raekoja plats, Tammsaare park
Aktsioon: heade soovidega lillede jagamine


7. mail, ühel ilusal päikselisel ja soojal päeval, läks kamp rõõmsaid noori inimesi Vanalinna ja selle ümbrusesse jagama tulpe ja nartsisse. Lilled olid nii punased, kollased kui ka valged. Ja kuigi meid oli päris palju, pidi ikka mitu korda algupunktis käima ning lilli juurde võtma. Lilli sai jagatud nii naistele kui ka meestele, kes veidi üllatusid, kuid siiski võtsid soojalt vastu ning lubasid isegi edasi kinkida oma naisele. Kui kõik lilled jagatud said, oli Tallinn muutunud lillederohkeks ja tunduvalt rõõmsamaks, sest kõik, kes said väikese rõõmutükikese, jagasid oma sooja naeratusega seda edasi.


Eriti suured tänud Nurmiko ja Haljassaare OÜ-le, kes meid toetasid, sest ilma nendega poleks me seda aktsiooni saanud teha. AITÄH TEILE! :)

Kuues aktsioon - "Kostüümide invasioon"

Kuupäev: 1. aprill (tegu ei ole naljaga siinkohal)
Asukoht: Tallinn, kesklinn
Aktsioon: erinevates kostüümides naeratusnäolased tormasid tänavatel inimesi kallistades, mänge mängides, naeratades ja head soovides, kandes plakateid sõnumitega "Naeratus näole!" ja "Head õhtut!".

Naljapäeva õhtu algusel läks kari imeliku välimusega noori Musta Luige kostüümilaenutuse uksest välja, et kaks tundi linna peal möllata. Teele läks nii rott kui banaan, hunt kui lehm, mesimumm kui vares, lepatriinu kui kaur, tibu kui siil, rebane kui siga.

Teel raekoja platsi kallistasime inimesi, soovisime neile head õhtut ja muud, mängisime ringmäge ja naeratasime teistele. Bussiga möödasõitjad naeratasid, head inimesed tegid meiega pilti.

Loodame, et suutsime oma lõbusa tujuga ka teid nakatada ja tuua ka teie nägudele naeratused!
Meie kummardus ja suur aitäh läheb Musta Luige kostüümipoele, kes meile oma kostüüme tasuta laenas ja 100% meie aktsiooni toetas. Aitäh oma panuse eest rõõmsamate tallinlaste nimel.

Ja lõpuks... PILDID!
Klikake siia, et neid näha.
või leidke paremalt link nendeni ;)

Viies aktsioon - "Lindudele pidulaud"

Kuupäev: 10. märts
Asukoht: Šnelli park, Kadrioru park, Pirita mereäärne, Siili park
Aktsioon: lindude toitmine saiapalukestega

Kõigepealt alustame kõige tähtsamast ehk kuidas üldse sai see aktsioon võimalikuks. AS Leibur oli nii vahva ja tuli meeleldi kaasa meie projektiga. Neilt saime toetuseks 7 kotitäit saiapalukesi, millegi siis 10. märtsi päeva lõpus läksime 3 parki.

Meie idee oli inimesi natukene rutiinist kõrvale tõmmata ja nendele vahvat tegevust pakkuda. Šnelli pargi juures ühines meiega ka varem kokkulepitud ajal TV3 "Rohelise patrulli" võttegrupp, kes meist videoklipi tegi.

Kuigi oli ka palju kiirustajaid ning inimesi, kes lihtsalt ei soovinud linde toita, siis leidsime mitmeid, kellega koos saia visates sai mõnusalt juttu puhutud. Loodame, et tõime mõned teist kasvõi natukenegi selle päeva sombusest ilmast ning muredest kõrvale ja isegi väikese naeratuse näole.

Neljas aktsioon - "Ummikud rõõmsaks!"

Kuupäev: 26. veebruar - kestab veel
Asukoht: kesklinna ja Vabaduse pst. maanteeääred
Aktsioon: kõnniteel käia ringi heasoovliku sildiga.

Sildid valmis meisterdatud ning paaridele ära jagatud.
Kannad seda suurt lahmakat käes ning enne lahti tegemist kahtled, kuidas inimesed sinu peale vaatavad. "Mis käib siin suure plakatiga ringi?" või hoopis "Mis raiskab loodust sellise lolluse peale?".
Ükski eelnevatest väidetest ei läinud täppi.

Teede äärde mindi siltidega "Ilusat õhtut!" ning "Naeratus näole!".
Alanud oli just tööpäeva lõpp, inimesed voorisid koju oma autodes, enamikel näol väsinud ilme.

Ja juba kohe alguses hakati meile lehvitama. Iga kolmas auto andis endast märku. Kas tegu oli siis lehvitusega juhilt ja ta kaasistujalt, sõbraliku signaaliga, pöial püsti märgiga või isegi puksiirauto vilkurite vilgutamisega, igaüks nendest muutis meie tuju suurepäraseks.
Teepeal vastu tulnud inimesed küsisid meilt, et miks me seda teeme. Autoaknad keriti alla ning karjuti vastu: "Teile samuti ilusat õhtut!"

Koju jõudes ei kadunud naeratus kuni magamajäämiseni.

Vot selline aktsioon siis veebruari lõpu puhul.

Kolmas aktsioon - "Lustakad käepaelad"

Kuupäev: 12. ja 24.veebruar 2009
Asukoht: Vanalinn, Tallinn ja Raekoja plats, Tallinn
Aktsioon: jagada lõbusaid värvilisi käepaelu, Vabariigi aastapäeval sinimustvalgeid.

Ja siit me jälle tuleme!
Naeratusnäolased olid linnapeal, seekord jagamas inimestele tasuta käe- või sõbrapaelu, kuidas võtta.

12. veebruari talvepimedusest tulevad muljed toome järgnevalt teieni:

Jaen

Seekord olid inimesed sõbrapaelte vastu veidi konservatiivsed. "Kaubaks" läks aga noortega, poemüüjate ja avatud iseloomuga eakamate inimestega. Sain ikka korvi, kuid kui vastu võeti, sai ikka naerusuistega väheke jutustada.
Siin siis ühed omamoodi sündmused:

Tormasin vanalinnas naiste kingapoodi sisse ja sähh, andsin tüdinud poemüüjale sõbrapaela. Järgnevalt jäin nüüd naeratava teenindajaga jutustama meie projektist ning tsekkisime isegi ta arvutist meie blogi.

Pakkudes ühele neiule sõbrapaela, ütles ta üle õla:" Mul ei ole sõpru!"

Kohtasin üht tüdrukut samal tänaval 20 meetrit kohast, kus ma temaga eelmise aktsioonil kokku sattusin...
Mõlemad naersime ja ta küsis:" Kas sa teed seda IGA NÄDAL?"


Jarko

Jarko oli aktsiooni ajal täitsa surnud, sest Jarkol ei olnud üldse energiat. Aga siiski siiski, sai ta ära jagatud mitu paela linna peal. Kõige lahedam oli Jarkol vestelda kahe naisega, kes reklaamisid mingit grillhouse Raekoja platsil ning Jarko tegi nendega vahetust, kahe sõbrapaela eest üks siis ühele ja teine teisele käele, sai Jarko tervelt kaks soodushinda andvat flaierit supper grillkööki. Cool!!!


Liis

Seisan keset tänavat. Vaatan enda ümber kiirustavaid inimesi. Käes 24 käepaela ja mõtlen, kes on minu õnnelik väljavalitu. See oli hetk mil taipasin, et kellelgi pole aega vaadata enda ümber nukrutsevaid inimesi.
Üks poiss pruunide pikkde juustega, seisis keset tänavat ja vaatas mulle otsa. Ma ei mõeldnud midagi, vaid läksin tema juurde ja andsin talle sini-rohelise käepaela, mille üle ta naeratas laialt!
Vastu tuleb mees, norgus päi. Lähenen talle ja teretan teda. Tema mõtlik nägu vaatab mulle kahtlustavalt otsa. Mõtlesin, et nüüd olen sattunud vale inimese otsa. Seletasin talle meie projekti tähtsust, kuid vastuseks tuli - Miks ma vajan seda käepaela? Sel hetkel mõtlesin ise..milleks? Selleks, et kuuluda ühte, suurendada rahva armastust üksteise vastu ja mis peamine - OLLA POSITIIVNE! Selle erilise mehega rääkisin ma pikalt juttu. Ta oli koondatud ning ta negatiivne hoiak valitses tema tuju ning olekut. Seega, inimesed, kui te näete kedagi, kes tõesti on negatiivuse piirimail, RÕÕMUSTAGE TEDA! Mina igastahes sain tema positiivuse taseme tohutult kõrgeks tõsta ning oli tõeliselt tore temaga rääkida!

---

24. veebruar, Eestil on sünnipäev!

Ega meil ei olnud aktsiooni planeeritud tolleks päevaks. Aga Iral tuli idee ja kõik olid nõus.
Läksime Raekoja platsile sinimustvalgeid käepaelu jagama.

Meiega liitusid TV3 kaamerad, koos saatejuhi Rolf Roosaluga.

Ilm oli imeilus ja inimesed õnnelikud.

Meie saime televiisorisse ja inimesed said kasvõi natuke rõõmsamaks.

Naeratus Näole promoklipp

Teine aktsioon - "Naeratus apelsini vastu"

Kuupäev: 22.jaanuar 2009
Koht: Vanalinn, Tallinn
Aktsioon: igaühel oli korvis 15 erinevat eset (apelsin, mänguauto, helkur, pastakas, jne) ning jagasime neid inimestele ükskõik mille vastu. Sobisid nii tšekid, nätsupakid ja ka lihtsast naeratusest piisas.

Ilmastikuolud olid hullemad kui eelmisel aktsoonil. Aga meid see ei takistanud. Vastupidi! See andis indu veel juurdegi. Mida hullem ilm, seda hullemad emotsioonid inimestel. Ning kella viiest õhtul, traditsiooniliselt, suundus Naeratus Näole tiim Noortekohvikust teele Tallinna pimedasse Vanalinna, et tuua naeratusi Eesti inimeste nägudele!

Ootused olid suured ja... üritus õnnestus ülihästi. Kõigile osalistele meeldis too aktsioon veelgi enam kui esimene. Arvatavaks eduteguriks oli see kord kõige ilmsem: olukorras, kui kallid kaasmaalased otsisid midagi vahetuskaubaks, tekkis suhtlus. Saime levitada oma ideesid vahva jutuga ning heade soovidega ja muidugi ka vahetusega tõime veelgi enam sooja inimeste südametesse. Suurepärane õhtu oli!

Kes enam suutis neid kõiki kallistusi üles lugeda, mis see õhtu vahetati, aga siit tuleb väike nimekiri kõige huvipakkuvamatest esemetest, mida kogusime:

• Välgumihklid
• Euroopa Liidu õigusaktide konspekt
• Kiirkohv
• Kaelapael
• Üks kummikinnas
• 10 Moldova Leu'd
• Teate, et üks taksojuht jättis suitsetamise maha(!)
• Kirja, kus kiideti meie tegevust
• Kaelakee
• Patarei, sellise suure
• Säraküünlad
• Noodileht
• Nivea kätekreem
• Arbuusi suurune lumekamakas (väikeselt lapselt, kes oli vastu saadud kommi üle silmnähtavalt õnnelik)
• Auguga vana Skandinaavia münt
• Ühe miniatuurse köögivalamu (!?)

Ja jällegi kõigile imelistele inimestele, keda me tänavatel kohtasime:
AITÄH! Teie toote naeratuse meie nägudele ning annata jõudu ja tahet seda projekti teha! AITÄH!



Ja kõige põnevam osa, osalejate muljed:


Sevilaj

Kohtasin üht toredat naist. Alguses ma pakkusin talle midagi, ta muidugi võttis mul korvist kommi ja hakkas enda kotist midagi vastu otsima. Ta otsis ja otsis, aga midagi ei leidnud ja ütles, et tal pole midagi anda ja mina ütlesin, et mul polegi midagi vaja. Naine ei saanud aru ja sõnas: "Kuidas pole vaja?" ja ma ütlesin, et peaasi, et tema naerataks! Naise silmad nii särasid seda kuuldes, tõesti. Ja ta hakkas minult uurima kõike, et milleks ma seda teen ja muud. Muidugi ma rääkisin talle meie projektist ja naine lausus mulle, et see, mida me teeme on tõesti vinge. Me oleme väga tublid. Olgem edasi sellised :)

Nele

Aktsioon algas täiesti masendavalt. Esimesed inimesed, kelle juurde läksin rääkima, et olen projektist "Naeratus Näole" ja tahaksin nendega nüüd vahetuskaupa teha, naeratasid mulle vastu ja ütlesid, et neil on juba niikuinii naeratus näol. Ja nii oligi! Täiesti lõpp, ma ju otsin õnnetuid inimesi, keda rõõmsamaks muuta! Kus nad nüüd on? Ju siis õnnetud olid need, kes ütlesid, et neil pole aega ja jooksid minema.
Ise nautisin aktsiooni enam kui eelmist, sest tundsin, et tõesti suhtlen inimesega ja üllatan teda. Huvitav oli näha mõndade inimeste abitust, nad lihtsalt ei suutnud midagi vastutasuks leida ja see ajas neid ennast ka naerma. Korv täitus kiirelt kõikvõimalike asjadega.

Ira

Kohtasin kõigepealt üht meest, vanus 35 võib-olla. Oli teine koos ühe lapsega. Ma kahtlesin algul, kas minna või mitte. Siiski läksin tema juurde ja pakkusin teha vahetust. Ta oli väga huvitatud sellest ning küsis hästi palju lisainfot. Ning ütles palju kordi, et me peaksime seda edasi tegema, sest ta ise elas vahepeal välismaal ning tulles siia kodumaale tagasi ja nähes olukorda, kus kõik on nii "hall mass", hakkas lausa kahju. Soovis jõudu ja jaksu!
Siis olid veel ühed välismaalased. Ma pakkusingi kaugelt, et nad on välismaalased. Läksin siis nende juurde ja küsisin, kas nad eesti keelt räägivad. Sain vastuseks ”Jah!”. Rääkisin pika jutu maha meist ning siis tuleb inglise keelne lause, et näete, see ongi see eesti keel. Küsisin, et ahaa, te räägite ikkagist inglise keelt. Eks ma siis oma "superägeda" inglise keelega seletasin ära neile meie idee.

Ja ma tulin kõigist hiljem linnast tagasi, sest ma lihtsalt ei suutnud peatada seda vahetust. Asju oli korvis nii palju ning inimesi, kes olid "hall mass" veel rohkem ning lihtsalt oli tahtmine teha KÕIK õnnelikuks! Seekord ma veelgi enam sain juurde palju palju tahtmist, seda edasi teha, sest oli tõesti väga väga palju inimesi, kes just nii ütlesid "Väga äge! Jätkake samas vaimus!"

Kaubamaja Noorteosakonna avamise moeshow!!

Just. See on reklaam. Aga mitte mingi tavaline reklaam.

Sest seal moeshow'l osaleb Naeratus Näole meeskond SINA võistkonna all. Catwalk'i teevad kolm naeratusnäolast, kajastatud on ka meie meeskond oma ideedega.

Lubame, et tuleb huvitav esinemine :)

Tulge meid vaatama 5.veebruaril Kaubamaja uude Noorteosakonda kella 17-st.

2009 on käes ja täies hoos!

Terve Naeratus Näole tiim soovib kõigile imelist uut aastat ja rohkesti naeratusi kõigi inimeste näole. Sest naeratus teeb ilusaks ;)
Uuel aastal tegutseme meie ka uue hooga. Uut ja värsket hoogu ka teie tegudesse.


Ikka üritades teid üllatada ja rõõmustada,
NN-tiim.

Esimene aktsioon - "Head soovid sinule"

Kuupäev: 17.detsember 2008
Koht: Tallinna tänavad, vanalinn
Aktsioon: enda mõeldud lahedate uusaastasoovide jagamine paberist volditud loomakeste peal (luiged, koerad, pandad jne)

11. detsembri õhtul kogunes Naeratus näole tiim Kullo noortekeskusse, et valmis voltida 300 loomakest, mida jagati ühel kolmapäeval pimedal detsembrikuul. Peale voltimise kaunistasime neid luiki ka joonistustega, uusaastasoovidega ja väikselt kriblisime kusagile ka oma blogiaadressi, et inimesed saaksid teada, mida ja miks me teeme. Voltimise käigus sai "kahjuks" ka tohutult nalja ja piparkooke mugitud.

17. detsember kogunes tiim varakult juba Noortekohvikusse, et seal kell 17.00 startida vanalinna tänavatele oma häid soove ja ideid jagama. Aaa, volditud loomakesi ka. Mäkerdasime põskedele lahedad naeratused, mõned sõid kõhu täis, pidasime viimased motiveerivad kõned ja oligi minek. Jagunesime kolmeks eri grupiks, et haarata laia ala, aga jääda ka mingil määral kokku, et saaksime omavahel julgemalt ja lahedamalt nautida seda tegevust.

Tulemused olid üllatavalt head!
Kõik volditud said ülikiiresti jagatud. Kokku saime Raekoja platsil, kus läks lahti muljetamine. Kuna kõik rühmad ei jõudnud üheaegselt platsi, siis otsustasid Ira ja Sevilaj minna ning soovida ümbritsevatele inimestele lihtsalt "Head õhtut!".
Kokku saime:

• 300 voldikut jagatud
• Tohutult imelisi naeratusi
• 10 kallistust
• 1 suurepärane naine hakkas meie tegevuse uskumatusest nutma.

Meie poolt aitäh teile kõigile, kes meie meisterdusi ja häid soove vastu võtsid. Te tegite meid üliõnnelikest ning andsite aina rohkem indu seda üritust veel edasi teha. Teie naeratused kannustavad meid takka. SUUR AITÄH TEILE!!


Siit järgnevad osade meie grupi jagajate muljed:

Allar

Aktsioon oli väga lahe. Sai jagatud koerasid, kuigi luiged eriti ei läinud.
Iga inimesega kontakti ei loo, aga tavaliselt on kõik ikkagi nõus.
Eestlane ikkagi ei ole nii kinnine, kui arvatakse.

Lausa vapustav mida nii noored tegelikult suudavad teha, mida näitas ka esimene aktsioon.
VÄGA LAHE OLI!

Liis

Ma olin üllatavalt rahulik.Mitte üldse närvis. Ma lihtsalt ei teadnud mida ootada. Tavaliselt mõni närv ikka hüppab sees, aga teate kõigest saab üle, kui sa seda ise vaid tahad!

Esimene mulje oli küll üllatav - kolmelt esimeselt inimeselt sain kohe eitava lause:“Mul on kiire. Ei saa.“ Aga mina punnisin edasi.

Oli ka hetki, kus ma nagu aimasin , et inimene, kellele ma selle imearmsa volditud koera annan, viskab selle järgmise prügkasti juures lihtsalt ära. Ma ei solvu, vaid kõnnin rõõmsalt edasi, sest iga pisiasi ei saa mu tuju nulli langetada.
Ise aga sain tohutu rõõmulaengu! Ning olen lõputult õnnelik, et ma sellesse projekti ennast mahutasin!

Jagada oma rõõmu teistele on mulle ning ma arvan ka teistel tohutult suur tegu!

Sevilaj

Minuga oli niimoodi, et sain igaühelt kas kalli ja/või naeratuse. Just mitte mõnelt, vaid i-ga-ü-helt! Üks naine ei suutnud uskuda, et see, mida me teeme, on tasuta. Ta oli nii õnnelik, et tegi mulle kalli! Üht vanemat naist aga huvitas meie projekt nii väga, et jäin temaga pikemat aega rääkima sellest. Vinge oli! Tegelt ka.

Leene

Vaatasin, et hiina restoranis oli üks õnnetu näoga naine. Paistis, et tal ei olnud täna kliente eriti olnud. Niisiis astusin sisse ja rääkisin paar sõna. Suure naeratusega võttis ta volditu vastu ja peagi nägin teda kohe rõõmsamas tujus, kui klaasist sisse piilusin.
Vene tänavale jõudes nägin üht naist, kes seisis tänava ääres. Tal oli jalg haige ja liikus vaevaliselt. Andsin talle selle paberikese ning tema veidike morn nägu muutus nagu võluväel rõõmsamaks.

Jällegi üks poeke jäi tee peale, kus oli söömiseks ka laud. Seal oli üks üksik tüdruk, kes vaatas tühja pilguga välja; läksin tema juurde ja andsin talle paberikese, ta nägu lõi naeratama ja küsis, kuidas sellest imelooma küll tehakse...Origami nipid jagatud, läksingi edasi...

Ira

Tegi tuju heaks, et leidus inimesi, kes siiralt naeratasid, kuid siiski oli minu meelest palju neid, kes ei mõistnud seda.

Pauliina

Nägin raekojaplatsil üksikut pensionäri, kes oli arvatavasti kodust väljapääsemise eesmärgil jõuluturgu uudistama tulnud. Lähenesin talle naeratusega, ulatasin paberist jänku tema poole ja ütlesin, et siin on talle üks ilus jõulusoov. Ta vaatas mind emotsioonitu näoga ja ei öelnud sõnagi. Läksin teisele katsele. Keerutasin paberjänkut tema silme ees ja küsisin, kas ta tõesti ei soovi seda endale. Toonitasin, et see on isetehtud. Seepeale ta küsis, et palju see maksab. Ütlesin, et mitte midagi. Siis küsis ta imestusega, et miks ma seda siis ära tahan anda. Naeratasin ja selgitasin, et me jagame neid soovidega jänkusid lootuses, et need teevad inimesed rõõmsamaks. Alles siis võttis ta mu käest sooviga paberist jänese vastu ja naeratas. Tundus, et see jänku tegi tema päeva ilusamaks. Kasvõi natukene.

Jarko

Mul oli tore koeravoldik, millele oli taha kirjutatud "sul on ilus naeratus!". Tuli üks nooremapoolne naine, küsisin temalt, et kuidas päev on möödunud, on ta õnnelik ja kas tahaks ta midagi väga vahvat saada, selle peale naeratas ta kavalalt ja ütles vist, et miks mitte. Andsin talle siis meie imelaheda koera koos hea sooviga ning selle peale kui ta luges tagakülge, võin ma liialdamata öelda, et ta suu lihtsalt venis kõrvuni!

Siis oli veel ikka midagi meeldejäävat- oli üks vene tädi, kes ei saanud eriti minu jutust aru ja ega ma temast ka palju mõiganud. Aga siiski siiski sain ma talle selgeks teha oma algsete keeleoskustega, et see on sobaka ja me jagame horosisi idejasid ning selle peale naeratas ta mulle südamlikult ja võttis selle vastu (loodan et ta naeratus püsis varaste hommikutundideni).

Oli veel üks tore naine, kellel algul oli kibe kiire (ta jooksis VHK jõulupeole), hakkasin temaga siis kiirelt kaasa sammuma ise küsides, et on tal ka hea päev olnud ja on tal mingeid unistusi(koeravoldikul oli kirjas et su unistused täituksid), selle peale ei saanud ta algul päris hästi aru, et mis unistusi. Küsisin siis, et jõuluks või uueks aastaks. Neid ei olevat, aga edasiseks ikka on. Soovisin talle siis nende edasiste täitumist, vahepeal olime jäänud seisma mullegi märkamatult ning vestlesime mitu minutit meie ürituse mõttest ja sellest, mida me taotleme ja see meeldis talle!

Jaen

Igatahes kõige rohkem mõjus lähenemine - mida siiram, lahkem, positiivsem olid sina, seda kergemini võeti jutule, kuulati. Siirus.
Minul on nüüd küll parem tunne kesklinnas ringi rännata!