Üheksas aktsioon – „Rõõmsad koerad“

Kuupäev: 17. detsember
Asukoht: Vanalinn
Aktsioon: Jagasime origamisi, mille ühel pool oli joonistatud rõõmus koer ja teisel pool rõõmusõnum

17. detsembril, kui väljas oli 13 kraadi külma, sellest hoolimata said noored kino Sõpruse ees kokku ja läksid jagama origamisid, mis olid ühelt poolt rõõmsate värvidega värvitud ja teisel pool olid head soovid. Mõnel oli see esimene kord, kui ta võttis osa meie aktsioonidest, seega oli väike hirm nahas, aga sellest saadi peagi jagu, kui juba esimestel kordadel vastu rõõmsalt naeratati.

Maarja:

Aktsiooni alguses ootasin midagi väga meeliülendavalt positiivset. Seoses varem kuulduga. Väljas oli külm, aga mõnda aega suutsin temperatuuri trotsida. Tulin sinna siis oma 11 origamiga, mida ma hoolega joonistanud-värvinud olin, et ikka atratiivseks teha, et saajatel oleks toredam. Kui olime kokku saanud, siiis läksime liikvele ja suundusime Raekoja platsi suunas.
N.ö. algaja RÕÕMUJAGAJANA ei olnud seda julgust kohe võtta ja nii olidki mu esimesed "ohvrid" pisut vb mitte kõige kurvemad kaks sõbrannat. Neil oli kiire, aga naeratuse-rõõmu-origami vahetus leidis ikka aset ja paar sõna sai ka vahetatud. Lisaks sai veel sooja hüpatud Kõige Poodi kus üks müüja natuke norgus olekus midagi kudus. Oi kui hea tunne tekib sellest, kui lihtsa "koerakese" andmine võib kellegi näole nii laia naeratuse tuua.
Väga huvitav oli anda tükike rõõmu ühele välismaisele neiule, kes mulle algul eesti keeles vastas. Olin pisut nagu segaduses, aga seletasin, sooviga talle midagi mälestuseks anda, talle ilusasti ära kõik mis kirjas ja miks ma seda teen. Küsiti "palju maksab", see natuke solvas, aga ütlesin, et vaid naeratuse ja läksin edasi. Oma osa said veel kaks jõuluturu müüjat. Üks kellele ütlesin, et meie tegevus on vaid rõõmu ja naeratuste esile toomiseks, ütles, et ta tuju paranes üüratult ja vaatas oma säravate silmade ja hiiglamasuure naeratusega mulle otsa.
Pean üles tunnistama, et hoolimata sellest kui kvantiteedilt halb edu mind saatis oli inimeste tuju tõstmine väga lahe.Kõik kellele lähenema hakkasin särasid.

Jaanek:

Väljas juba tasapisi hämardas ja tööpäev oli pikk olnud kuid südametunnistus vedas siiski jagama origamisid. See ettevõtmine osutus palju tujutõstvamaks, kui ma oleks osanud oodata. Kui enne origamide jagamist väga jõulutunnet ei olnud, hakkas see tekkima tasapisi neid jagades. Paljud inimesed on siiski üllatavalt avameelsed ning julged ja rõõmsad. Kindaslti jagavad nemadki killukest head tuju inimestele kes vastu tulevad. Vähemasti üks vanaproua mulle seda lubas.

Ja nii vahvalt see aktsioon meil läkski. Kuigi meid ei olnud väga palju, vähemalt 200 inimest saime rõõmsamaks küll tehtud! J