February 8, 2009

Teine aktsioon - "Naeratus apelsini vastu"

Kuupäev: 22.jaanuar 2009
Koht: Vanalinn, Tallinn
Aktsioon: igaühel oli korvis 15 erinevat eset (apelsin, mänguauto, helkur, pastakas, jne) ning jagasime neid inimestele ükskõik mille vastu. Sobisid nii tšekid, nätsupakid ja ka lihtsast naeratusest piisas.

Ilmastikuolud olid hullemad kui eelmisel aktsoonil. Aga meid see ei takistanud. Vastupidi! See andis indu veel juurdegi. Mida hullem ilm, seda hullemad emotsioonid inimestel. Ning kella viiest õhtul, traditsiooniliselt, suundus Naeratus Näole tiim Noortekohvikust teele Tallinna pimedasse Vanalinna, et tuua naeratusi Eesti inimeste nägudele!

Ootused olid suured ja... üritus õnnestus ülihästi. Kõigile osalistele meeldis too aktsioon veelgi enam kui esimene. Arvatavaks eduteguriks oli see kord kõige ilmsem: olukorras, kui kallid kaasmaalased otsisid midagi vahetuskaubaks, tekkis suhtlus. Saime levitada oma ideesid vahva jutuga ning heade soovidega ja muidugi ka vahetusega tõime veelgi enam sooja inimeste südametesse. Suurepärane õhtu oli!

Kes enam suutis neid kõiki kallistusi üles lugeda, mis see õhtu vahetati, aga siit tuleb väike nimekiri kõige huvipakkuvamatest esemetest, mida kogusime:
  • Välgumihklid
  • Euroopa Liidu õigusaktide konspekt
  • Kiirkohv
  • Kaelapael
  • Üks kummikinnas
  • 10 Moldova Leu'd
  • Teate, et üks taksojuht jättis suitsetamise maha(!)
  • Kirja, kus kiideti meie tegevust
  • Kaelakee
  • Patarei, sellise suure
  • Säraküünlad
  • Noodileht
  • Nivea kätekreem
  • Arbuusi suurune lumekamakas (väikeselt lapselt, kes oli vastu saadud kommi üle silmnähtavalt õnnelik)
  • Auguga vana Skandinaavia münt
  • Ühe miniatuurse köögivalamu (!?)
Ja jällegi kõigile imelistele inimestele, keda me tänavatel kohtasime:
AITÄH! Teie toote naeratuse meie nägudele ning annata jõudu ja tahet seda projekti teha! AITÄH!



Ja kõige põnevam osa, osalejate muljed:


Sevilaj

Kohtasin üht toredat naist. Alguses ma pakkusin talle midagi, ta muidugi võttis mul korvist kommi ja hakkas enda kotist midagi vastu otsima. Ta otsis ja otsis, aga midagi ei leidnud ja ütles, et tal pole midagi anda ja mina ütlesin, et mul polegi midagi vaja. Naine ei saanud aru ja sõnas: "Kuidas pole vaja?" ja ma ütlesin, et peaasi, et tema naerataks! Naise silmad nii särasid seda kuuldes, tõesti. Ja ta hakkas minult uurima kõike, et milleks ma seda teen ja muud. Muidugi ma rääkisin talle meie projektist ja naine lausus mulle, et see, mida me teeme on tõesti vinge. Me oleme väga tublid. Olgem edasi sellised :)

Nele

Aktsioon algas täiesti masendavalt. Esimesed inimesed, kelle juurde läksin rääkima, et olen projektist "Naeratus Näole" ja tahaksin nendega nüüd vahetuskaupa teha, naeratasid mulle vastu ja ütlesid, et neil on juba niikuinii naeratus näol. Ja nii oligi! Täiesti lõpp, ma ju otsin õnnetuid inimesi, keda rõõmsamaks muuta! Kus nad nüüd on? Ju siis õnnetud olid need, kes ütlesid, et neil pole aega ja jooksid minema.
Ise nautisin aktsiooni enam kui eelmist, sest tundsin, et tõesti suhtlen inimesega ja üllatan teda. Huvitav oli näha mõndade inimeste abitust, nad lihtsalt ei suutnud midagi vastutasuks leida ja see ajas neid ennast ka naerma. Korv täitus kiirelt kõikvõimalike asjadega.

Ira

Kohtasin kõigepealt üht meest, vanus 35 võib-olla. Oli teine koos ühe lapsega. Ma kahtlesin algul, kas minna või mitte. Siiski läksin tema juurde ja pakkusin teha vahetust. Ta oli väga huvitatud sellest ning küsis hästi palju lisainfot. Ning ütles palju kordi, et me peaksime seda edasi tegema, sest ta ise elas vahepeal välismaal ning tulles siia kodumaale tagasi ja nähes olukorda, kus kõik on nii "hall mass", hakkas lausa kahju. Soovis jõudu ja jaksu!
Siis olid veel ühed välismaalased. Ma pakkusingi kaugelt, et nad on välismaalased. Läksin siis nende juurde ja küsisin, kas nad eesti keelt räägivad. Sain vastuseks ”Jah!”. Rääkisin pika jutu maha meist ning siis tuleb inglise keelne lause, et näete, see ongi see eesti keel. Küsisin, et ahaa, te räägite ikkagist inglise keelt. Eks ma siis oma "superägeda" inglise keelega seletasin ära neile meie idee.

Ja ma tulin kõigist hiljem linnast tagasi, sest ma lihtsalt ei suutnud peatada seda vahetust. Asju oli korvis nii palju ning inimesi, kes olid "hall mass" veel rohkem ning lihtsalt oli tahtmine teha KÕIK õnnelikuks! Seekord ma veelgi enam sain juurde palju palju tahtmist, seda edasi teha, sest oli tõesti väga väga palju inimesi, kes just nii ütlesid "Väga äge! Jätkake samas vaimus!"

1 comment:

tuul said...

väga ägedad ettevõtmised teil!
Seda aktsiooni lugedes tekkis mul selline mõte, et võiks lahti lasta sellise asjade vahetamise ahela Näiteks vahetad apelsini välgumihkli vastu, apelsin vahetatakse nätsupaki vastu, nätsupakk, millegi muu vastu jne jne..et sellle vaetusega tuleks võimalikult palju inimesi kaasa. See oleks lihtsalt selline mäng ning annaks võimaluse nii paljudel inimestel omavahel suhelda. Ma ei tea kas see ka reaalselt toimiks aga viskan sellise mõtte õhku ja kui keegi selle kinni püüab siis väga lahe. Edaspidi teile aga jõudu ja jaksu ning palju naeratusi!:)