Kolmas aktsioon - "Lustakad käepaelad"

Kuupäev: 12. ja 24.veebruar 2009
Asukoht: Vanalinn, Tallinn ja Raekoja plats, Tallinn
Aktsioon: jagada lõbusaid värvilisi käepaelu, Vabariigi aastapäeval sinimustvalgeid.

Ja siit me jälle tuleme!
Naeratusnäolased olid linnapeal, seekord jagamas inimestele tasuta käe- või sõbrapaelu, kuidas võtta.

12. veebruari talvepimedusest tulevad muljed toome järgnevalt teieni:

Jaen

Seekord olid inimesed sõbrapaelte vastu veidi konservatiivsed. "Kaubaks" läks aga noortega, poemüüjate ja avatud iseloomuga eakamate inimestega. Sain ikka korvi, kuid kui vastu võeti, sai ikka naerusuistega väheke jutustada.
Siin siis ühed omamoodi sündmused:

Tormasin vanalinnas naiste kingapoodi sisse ja sähh, andsin tüdinud poemüüjale sõbrapaela. Järgnevalt jäin nüüd naeratava teenindajaga jutustama meie projektist ning tsekkisime isegi ta arvutist meie blogi.

Pakkudes ühele neiule sõbrapaela, ütles ta üle õla:" Mul ei ole sõpru!"

Kohtasin üht tüdrukut samal tänaval 20 meetrit kohast, kus ma temaga eelmise aktsioonil kokku sattusin...
Mõlemad naersime ja ta küsis:" Kas sa teed seda IGA NÄDAL?"


Jarko

Jarko oli aktsiooni ajal täitsa surnud, sest Jarkol ei olnud üldse energiat. Aga siiski siiski, sai ta ära jagatud mitu paela linna peal. Kõige lahedam oli Jarkol vestelda kahe naisega, kes reklaamisid mingit grillhouse Raekoja platsil ning Jarko tegi nendega vahetust, kahe sõbrapaela eest üks siis ühele ja teine teisele käele, sai Jarko tervelt kaks soodushinda andvat flaierit supper grillkööki. Cool!!!


Liis

Seisan keset tänavat. Vaatan enda ümber kiirustavaid inimesi. Käes 24 käepaela ja mõtlen, kes on minu õnnelik väljavalitu. See oli hetk mil taipasin, et kellelgi pole aega vaadata enda ümber nukrutsevaid inimesi.
Üks poiss pruunide pikkde juustega, seisis keset tänavat ja vaatas mulle otsa. Ma ei mõeldnud midagi, vaid läksin tema juurde ja andsin talle sini-rohelise käepaela, mille üle ta naeratas laialt!
Vastu tuleb mees, norgus päi. Lähenen talle ja teretan teda. Tema mõtlik nägu vaatab mulle kahtlustavalt otsa. Mõtlesin, et nüüd olen sattunud vale inimese otsa. Seletasin talle meie projekti tähtsust, kuid vastuseks tuli - Miks ma vajan seda käepaela? Sel hetkel mõtlesin ise..milleks? Selleks, et kuuluda ühte, suurendada rahva armastust üksteise vastu ja mis peamine - OLLA POSITIIVNE! Selle erilise mehega rääkisin ma pikalt juttu. Ta oli koondatud ning ta negatiivne hoiak valitses tema tuju ning olekut. Seega, inimesed, kui te näete kedagi, kes tõesti on negatiivuse piirimail, RÕÕMUSTAGE TEDA! Mina igastahes sain tema positiivuse taseme tohutult kõrgeks tõsta ning oli tõeliselt tore temaga rääkida!

---

24. veebruar, Eestil on sünnipäev!

Ega meil ei olnud aktsiooni planeeritud tolleks päevaks. Aga Iral tuli idee ja kõik olid nõus.
Läksime Raekoja platsile sinimustvalgeid käepaelu jagama.

Meiega liitusid TV3 kaamerad, koos saatejuhi Rolf Roosaluga.

Ilm oli imeilus ja inimesed õnnelikud.

Meie saime televiisorisse ja inimesed said kasvõi natuke rõõmsamaks.